Uus-Meremaal

Parast paevi kestnud reisi olen ma lopuks Uus-Meremaal.

Esmaspaeva hommikul asusin ma Turilt teele Tallinnasse, kus mind saadeti edukalt laevale. Ma usun, et koik blogi lugejad on laevaga soitnud ja seega ei raagi ma teile oma seiklustest laevas. Igal juhul, Helsingist soitsin ma lennujaama. Usna suur ja uhke ehitis. Ometi oli koik lihtsamast lihtsam. Sissepaasust paremal, kuskil 15 meetri kaugusel, asus British Airway'si Check-in. Kahjuks olin ma joudnud liialt vara ja mind ootas ees paari tunnine ootamine, mis polnud sugugi meeldiv. Kusjuures, on huvitav todeda, et ligi pooled minust moodujad konelesid vene keelt. Eesti keelt ma aga rohkem ei kuulnud. Check-in tehtud, pidin labima turva kontrolli. Viimati olin ma lennukiga lennanud aastaid tagasi ja siis polnud kontroll pooltki nii karm. Kuid onneks jai mul koik mu vara alles. Parast ligi kahetunnist ootamist, joudis lennuk kohale, koigest 40 minutilise hilinemisega. Jargnes jargmine 40 minutit ootamist kuna lennukil oli midagi viga. Aeg lendas kui linnu lennul ning varsti olimegi ohku tousnud. Helsingi on linnu lennult vaga ilus, eriti ohtul.
Paari tunni parast olin Londonis. Heatrow'd ei anna Helsingi lennujaamaga vorreldagi. Lisaks sellele, et turvakontroll oli kordades pikem ja karmim, oli lennujaamas meeletult palju poode, varavaid ja inimesi. Poodide juurest oma varavani kondimine vottis ligi pool tundi. Onneks joudsin ma just oigeks ajaks ning lend Sydney'sse vois alati. Tosi kull, esmalt Bangkoki ja alles siis Sydney'sse. Lend oli jube. Kui poleks olnud telekaid ees olevate istmete seljatugedel, poleks mind vast siin blogi kirjutamas. 11 tundi uhel istmel istuda on oudusunenagu. Ometi elasin ma selle aja ule ning maandusin Bangkokis. Koik, kes Sydneysse edasi lendasid, pidid lennukist maha minema, labima turvakontrolli, ja lennukisse naasma. Suured kiidusonad Bangkoki turvameestele, kes suutsid mu saksofoni kohvri sanga lahti tommata. Tanu sellele pidin ma kogu ulejaanud aja saksofoni kohvrit sules tassima. Jess.
Edasine lend Sydney'sse laks justkui linnulennul. Koigest 9 tundi. Lennu tegi tunduvalt meeldivamaks Ice Age 3 ja mu korval istuv neiu, kes oli parit Austraaliast. Tema korval istus omakorda naine, kes sundinud Hawai'l. Igal juhul, 9 tunni parast olin Sydney's, kus oli ligi 27 kraadi sooja hommikul kell 6. See pidi nende jaoks usna jahe olema. Aga olgu sellega kuidas on, Sydney'sse joudes laks mu tuju tunduvalt paremaks. Lopuks ometi olen peaaegu et kohal. Kuid asjad ei lainud sugugi nii libedalt kui oleksid voinud minna. Meeletu filmide maraton lennukis oli mu ara vasitanud ja seega kippus mul pidevalt uni kallale. Voitlesin unega nii kuidas suutsin ning onneks ei vajunud unne. Seevastu lennukis jain juba enne ohku tousmist magama. Kui silmad lahti tegin, olime juba peaaegu kohal ja koik mu umber soid jaatist. Ei voi olla, pobisesin ma omaette. Ma magasin jaatise maha. Oi kuidas ma ennast kirusin. Motlesin stjuardessi kutsuda, kuid me olime juba peaaegu kohal ning ei teinud seda. Vot.
Ja olingi Uus-Meremaal. Aucklandis tuli taita moned paberid, nii viisa kui muude asjade kohta, labida usna tuutu kontroll ja liikuda sisereiside terminali. Assa naks kui soe oues oli. Taielik troopika. + 29 kraadi ja meeletu ohuniiskus. Palmid ja igast muud imelikud puud umberringi. Ja mis koige hullem, buss soitis valel pool teed ... eesti suhtes. Paari tunni parast istusin lennukisse. Kahjuks oli taevas pilvine ning ei nainud vaga palju Uus-Meremaa loodust, aga kull ma jouan seda kahel jalaga maal seistes teha. Pooleteise tunni parast kohtusin oma host-perega. Mul polnud aimugi, millised nad olla voiksid, seega otsisin inimesi, kes lehvitasid. Esmalt tahtsin minna uhe noore ilusa naise juurde, kuid too ei lehvitanudki mulle ... jama lugu. Igal juhul, ma leidsin oma host-isa ja -ema ules. Nad molemad olid minust luhemad. Ema oli veidike kogukam, isa mitte. Juba esimestel minutitel sain omajagu naerda. Paistab, et mu host-isal on usna lahe must huumorisoon. Christchurchis oli juba omajagu jahedam, koigest 18 kraadi. Aga oli ka ohtu, nii et polnud vaga viga, eriti arvestades seda, et Eestis oli -20 vms. Istusime autosse ja asusime kodu poole teele. Super loodus. Meeletult ilusad aiad ja majad. Teel kodu poole kulastasime ka poodi. Nii imelik kui see ka ei tundu, on poes lao asemel kaubad riiulite tippus kuni poe laeni valja. Parast poodi laksime otsejoones koju. Tee peale jai ka koolimaja, mille valisilme teeb Turi Gumnaasiumile silmad ette, nii kurb kui see ka pole.
Kodu on mul vaike ja hubane. Oma tuba on taitsa olemas. Kapp, laud ja voodi. Kusjuures, voodi on tunduvalt pehmem kui mu endine voodi Turil.
Esimene oo Uus-Meremaal kestis paeval kuni kella 2ni. Mis parata kui seljataga pikk reis. Host-isa Shane oli ohtuni tool, host-ema Dina tuli aga varakult koju. Ta naitas mulle veidi linna, kaisime ostlemis keskuses ja rannas. Lained on super (Y). Ligi kakskummend inimest surfasid rannas, kuigi enamust neist olid rohkem aega veeall kui veepeal. Ohtul tutvustas Shane mulle oma asju. Tuli valja, et talle meeldib jahil kaia ja et ta votab mindki mingipaev kaasa. Kuid enne pean ma lasketiirus harjutamas kaima. Oma huumorisoont kommenteeris Shane ise nii, et I'm a wicked farmboy, sorry for that. Igal juhul, mu ode ja vend elavad kooli ajal austraalias oma isa juures ( Dina oli enne koos teise mehega) juures, kuid vaheajal ja puhade ajal on nad siin. Vot. Ja nii moodus teine paev Uus-Meremaal. ( Unustasin mainida, et inimesed raagivad siin hoopis teistsugust inglise keelt, nii et ma olen vahel sunnitud noogutama ilma midagi aru saamata. Ja nad kasutavad palju selliseid valjendeid nagu heaps ja wi one jms)
Tana, ehk siis neljapaeval, lahen ma Shane'ga tulistamist harjutama ja hiljem Dina vanematele kulla.
BTW! Mul on siin tosine Wooden PC, seega kulastan ma interneti vaga harva. Kuid ma proovin siiski blogi vahemalt korra nadalas uuendada. Ja kui fuusika opetaja juhuslikult seda blogi loeb, siis teadku, et siin opetatakse fuusika tunnis ka vahelduv voolu, mida meil eestis gumnaasiumi oppekavas pole. Ja see on siis momendil koik. VOT!