Ja ongi kaes see viimane postitus!

Tere koigile blogilugejatele. On kaes Detsember, joulukuu, ja oues on 25 kraadi, paike sarab korgel, meri on soe ja inimesed kannavad pakapiku mutse. Tuleb todeda, et moodunud on need meeletult kiired ajad, mil interneti joudmiseks polnud lootustki ja seetottu ka blogi uuendamine ei olnud reaalne. Aga nuud kui kaes on suvevaheaeg, otsustasin ka blogi kulastada ja seda siis viimast korda. Eelkoige seetottu, et Uus-Meremaal on alles jaanud ainult loetud paevad.

Viimati postitasin Septembris, seega ka uudised algavad sellest ajast. Oli tore naha, et ilmad muutusid meeldivamaks ja termomeeter uletas kahtekumment kraadi nii monigi kord. Seega kaes oli kevad, kevad mida alati jaan maletama korduvate jareltougete tottu, mis ei tundunudki loppevat. Ja kui oligi nii, et kolm paeva ei olnud maavarinatest jalgegi ja loota oli, et akki nuud on ka koik, leidis aset jarjekordne tugev maavarin, mis nii monigi kord asju umber kukutas. Kusjuures, minu toa seinal asetseb uks maal. Igal ohtul paigutasin ma maali sirgelt ja hommikul ules argates muigasin muhedalt nahes, et maal on jalle viltu varistatud. Ei votnud kaua kuni andsin alla ja otsustasin maali mitte liigutada kuni need varinad on loppenud. Aga egas siis ei saa ju lasta nendel maavarinatel elu ara rikkuda. Seega otsustasin reisima minna. Esimene sihtkoht oli Wellington, Uus-Meremaa pealinn. Koos sopradega asusime teele lennukiga. Uskumatult ilus vaade lounasaarele saatis meid kogu teekonna jooksul ja siis jarsku hakkasime maanduma mere kohal. Maad ei olnud kuskil naha, ainult meri. Motteist kais labi, et nuud ongi vist koik. Kuid suureks kergenduseks ilmus ei kusagilt mere peale maandumisrada. Laks onneks, pomisesin omaette.
Wellington on iseenesest vagagi uhke linn. Hoopis teistsugune kui Christchurch. Korged ja modernsed ehitised igalpool ja siis veel ka moned vanaaegsed kultuurivaartused. Ja muidugi veel fakt, et kogu linn asetseb pohiliselt magede otsas. Mistottu tuligi jargnevatel paevadel pidevalt kungastest ules alla ronida et punktist A punkti B jouda. Kogu see turnimine oli taidetud pidevate lukkus korvadega. Ma ju pole eriline magimees ja iga vaiksemgi kungas suudab mu korvad lukku panna.
Wellingtonis onnestus ka Uus-Meremaa sumfoonia orkestrit naha, sest puhtjuhuslikult sattusime rahvusmuuseumisse, kui orkester seal mangis. Kova konkurent ERSO'le.
Igaljuhul, Wellington oli fantastiline: ilusad rannad, silmipimestav vaade magedele, uhked ehitised, fantastiline ooelu ja super bussisusteem. Siinkohal peangi vajalikuks mainida Wellingtoni bussisusteemi. On olemas voimalus osta kaart, kuhu laed raha peale, mis pole mingi maailmaime. Mis minu silmis on aga fantastika, on fakt, et bussile peale tulles lased kaardi vastu aparaati (mis hakkab siis aega lugema). Bussilt lahkudes kaarti uuesti aparaadile naidates loob aja kinni ja siis vastavalt sellele, kui kaua bussis olid, maksad ka vastava summa. Seega luhikeste otsade eest vahem raha kui pikemate. Vot nii on siin lood.

Usna pea parast Wellingtoni reisi asusin matkama magedesse. Ma usun, et koik on juba kuulnud kordi ja kordi, kui fantastiline on Uus-Meremaa loodus ja sellest voibolla ka tudinenud, aga tegu on lihtsalt millegi nii vaimustavaga, et muud moodi kui seda korrates kohe kuidagi ei saa. Seega: loodus umberringi oli silmipimestav. Mooda maeseljakuid ja kuristikke ronides oli uhke tunne. Ja kohalike loomi ja linde oli tore vaadata. Parast kuue tunnist kondimist joudsime esimese onnini, kus ka oobisime. Jargmisel paeval otsustasime ronima minna. Monekumne meetri korguselt tuhande kaheksasaja meetrini on tukk tood, eriti kui sa oled parit Eestimaalt, kus onneks voi onnetuseks pole magedega just eriti kiita. Mae tippu joudmine oli midagi totaalselt teistsugust. Vaimustav tunne. Vasimus raskete kottide kandmisest oli kadunud ja silmad sarasid. Lumevaip kattis kogu maetippu, paike saras korgel ja umberingi vois naha sadade kilomeetrite kaugusele. Mae tipus kupsetasime vahukomme ja nautisime vaadet. Ja siis tuli aeg mil pidima tagasi laskuma. Oi jah ... olles usnagi vasinud ronimisest kulges tagasi minek aeglaselt, isegi kui teekond allamage oli kergem. Joudes tagasi onni, saabus peagi oo. Jargneval paeval jatkus meie teekond labi maeorgude ja ule kungaste jargmise onnini, kus tutvusime kohaliku papagoiga. Esimene mulje temast ei olnud sugugi meeldiv, sest ta pani lendu koos sobra sokiga. Seejarel suutis ta minu supikausiga ajama panna. Parast pikka jahiretke saime siiski aukus soki ja molkis supikausi tagasi. Oo veetsime onnis ja hommikul asusime liikuma. Teekonna keskel sattusime vaimustavate koskede alla ja otsustasime ujuma minna. Mitte just eriti tark tegu, arvestades seda, et kogu vesi oli parit mae tippudest, kus lund oli veel kullaga. Uhesonaga: jaheda voitu oli. Ei lainud kaua kuni olime tagasi tsivilisatsioonis. Ja oligi Septembri kuu loppenud.

Oktoobri kuu algas ja loppes muusika vaimus. Pidevad proovid linna tahtedebandiga ja kontsertid igasugu kohalike orkestritega. Lisaks sellele alustasin ka oma kortsimuusiku karjaari. Uhest pubist teise saksofoniga. Ei tea kas just fanne kogusin, aga inimestele muusika vast istus, sest keegi vaga valjult ja palju ei vilistanud.
Ei saa jatta mainimata, et Big Bandi festivali raames olid Christchurchis maailmatuntud jazz muusikud. Onnestus mulgi nendega tutvuda. Naiteks sain ma eratunni saksofoniga Bob Sheppard'i kaest, kes on uks praeguse aja parimaid tenorsaksofoni mangijaid ja manginud koos selliste nimedega nagu Herbie Hancock ja Stewie Wonder. Hiljem onnestus ka tema ja Bill Cunliffe'ga pubis jam sessionil mangida, kus tagasiside oli usnagi positiivne.

November see eest aga moodus oppimise saatel. Katte oli joudmas koolilopp ja eksamiperiood. Sopru nagingi ainult koolis, sest vaba aeg kulus kas oppimisele voi magamisele. Loodetavasti peegeldub see oppimine ka tulemustes. Seda aga ei saa ma teada enne Jaanuarit, kui riigieksami tulemused avaldatakse.
Ja muidugi, Novembris oli veel ka kooli auhinna gaala. Ja puhtjuhuslikult onnestus ka minul moni auhind ules korjata. Nimelt sain akadeemilise eksellentsi, ehk siis parima opilase, auhinna fuusikas, bioloogias ja geograafias. Lisaks sain eripreemia muusikas. Ja muidugi veel parima rahvusvahelise opilase auhind, mille jarel peeti minust kogu kooli ees kolmeminutiline kone. Uhke vark.

Ja usu voi ara usu, kaes on suvevaheaeg. 25 kraadi, paike ja soe meri ei viita kohe kuidagi jouludele, aga tosiasi on see, et varsti on kaes ka joulud. Ja paljude roomuks naasen ma Eestisse enne joule. Nimelt koikide plaanide korda minemisel astun Eestimaa pinnale 16ndal Detsembril.
Ja nuud ka vaike kokkuvote.
Uus-Meremaa ... mul ei jatku sonu selle fantastilise paradiisisaare kirjeldamiseks. Tosi, ka Uus-Meremaal on omad miinused, kuid see on paratamatus koige puhul. Tuleb lihtsalt osata nendest miinustest mooda vaadata ja positiivsest maksimum votta. Tehke seda ka Eestimaal ja uskuge mind, elu tundub kohe parem.
Aga jah, olnud meeletu, unustamatu kogemus, midagi totaalselt teistsugust. Inimesed siin on teistsugused, nii iseloomult kui valimuselt. Enam rahvusvahelisem soprusseltskond kui mul on, ei saagi vist olla, sest sopru on mul absoluutselt koikidest maailmajagudest. Ja toit on teistsugusem. Kui aus olla ( va. aasia toidud) siis toit siin pole minu jaoks suurem asi, aga ometi olen suutnud ellu jaada. Ka ilm on teistsugune. Kange tahtmine on oelda, et muru on rohelisem ja taevas sinisem, aga kas see on minu enda kujutlusvoime voi mitte, seda ei oskagi oelda. Aga kui tahate teada, siis tulge isegi Uus-Meremaale, sest uks asi on kindel, tegemist on unustamatu kogemusega.

Ja siinkohal soovin oelda suur aitah koigile blogilugejatale, kelle jaoks ma seda blogi olen kritseldanud. On tore teada, et teile pakub huvi, mida uks Turilt parit noormees kogeb maailma rannates. Loodan, et kui teil seal Eestimaal parasjagu paikest ei paista, siis minu kogemus toob natukenegi paikest teie ellu. Olge tublid! Ja kohtume Eestis.

NB! Orkestrid ja ansamblid, kui teil on vaja uhte blondi saksofoni mangjat, kes vahel ka mone soolo mangib, andke aga teada!