Pole just lihtne leida head pealkirja ...

Oijah, on tunne, et alles eile maandusin Uus-Meremaal. Koik see aeg on moodunud justkui lennates ja jatab mulje, et tegu on uhe fantastilise unenaoga. Kuid see koik on reaalsus. Elu ilma stressita, pingeteta ja muredeta. Pole just eriti tavaline minu kodumaal. Kogu oma koolipolve valtel ei ole ma olnud suur kooli austaja, kuid siin tekib vahel tunne, et kool voiks kesta kogu nadala ja ma kogeksin ikka sama vorratut elu. Igal hommikul arkan ma naeratus naol ja sammun suurema hea meelega kooli poole, nautides paikesepaistelist ilma. Siiamaani olen vaid korra koolipaeva ajal vihma nainud ja seegi ei kestnud vaga kaua. Olen veendunud, et uks soe paikesepaisteline ilm teeb paeva paljugi meeldivamaks.
Vaid vahel harva satub ette moni igava voitu tund, kuid siis proovivad opilased ise teha tundi huvitavamaks. Koik tunnid peale statistika ja algebra mooduvad tihti vesteldes ja arutledes, muidugi teemakohaselt. Opetajate eesmargiks ei ole teha sinust masinat voi entsuklopeediat, sest milleks muidu meile entsuklopeediad? Nende eesmargiks on luua motlev inimene, kes moistab mitmeidki protsesse ja suudab erinevates valdkondades nii monegi motteiva lisada. Ja lisaks oskab teatmeteostes leiduvat informatsiooni kasutada. See ei tahenda muidugi, et koolis ei toimuks oppimist. Toimub kull. Erinevused on lihtsalt selles, kuidas, mida ja kui palju. Muidugi, uks suurimaid eeliseid on see, et opitakse maksimaalselt kuut ainet, mis tahendab, et suure toenaosusega ei teki ulekoormust, isegi seljuhul, kui need kuus ainet on kas sama pohjalikud voi pohjalikumad, kui Eestis.
Lisaks akadeemilisele poolele on koolielu super. Inimesed siin on teistsugused. Nad naeratavad. Kasvoi tanaval jalutades naeratavad vastutulevad inimesed sinule. Pole sugugi paha tunne. Alles moodunud neljapaeval mangisin teaduseosakonna keemia ja fuusika opetajate ja sopradega korvpalli lounapausi ajal. Ja moodunud kolmapaeval kohtusin McDonaldsis uhe rahvusvahelise osakonna tootajaga ja me vestlesime suues burgereid ja friikartuleid. Uhesonaga, koikidel opetajatel on elu ka valjaspool kooli ja nad suhtuvad sinusse kui vordvaarsesse isiksusse.
Ka muusika edeneb suureparaselt. Nii monedki teooria tunnid on mulle vaga kasulikud olnud ja improvisatsiooni opetus koos kumnete jammidega on muutnud minu soolod tunduvamalt meeldivamaks. Klaverimangki edeneb vaikselt, kuid siiski usna vaikselt. Ja kooli jazz band laheb iga prooviga uha paremaks, mis on usnagi loogiline. Varsti hakkavad ka esimesed esinemised kvartetiga ja jazz bandiga (kusjuures, kooli jazz band ei ole paris big band, kuna puudu on kaks trombooni, kaks trompetit ja uks tenor/bariton saks). Samas linnaosa band on taisvaartuslik big band, kus mina hakkan usna varsti bariton saksofoni mangima.

Nuud ka veidi minu tegemistest. Mitmetel ohtupoolikutel olen sopradega manginud jalgpalli voi korvpalli, kord ka vorkpalli. Lisaks sellele on paljud parastlounad moodunud rannas ujudes, mis tahendab, et vaikselt hakkan ma negriidiks muutuma.
Teisipaeval toimus koolis spordipaev, kus igauks kes soovis osa votta, pidi valima kolm spordiala. Mina valisin 100m jooksu, odaviska ja kettaheite. 100 m jooksus sattusin ma kiiremaisse jooksu, kus esimene koht jooksis valja aja 11.21, teine koht 11.54 ja koik ulejaanud peale minu alla 13 sekundi. Minu aeg oli aga 14.35, mis pole sugugi halb. Lihtsalt minu jooksus tundus see kuidagi mannetult aeglane. Kettaheide ebaonnestus mul taielikult kuna ketas lendas ainult 15 meetrit. Voistluse voitja heitis ligi 45 meetrit. Kuid odaviskes saavutasin ma 28m 79cm'ga viienda koha. Kuna tegu oli vagagi tuulise ilmaga ja mul onnestus oda lendu saata tuulevaikuses, oli mul vaike eelis teiste ees.
Eile, ehk siis lauppaeval, kaisin hiina uus-aasta festivalil, kus esinesid paljud hiina paritoluga artistid ja kostus hiina muusika. Kogu park, kus uritus aset leidis, oli kaunistatud imeilusate laternatega, millest enamus olid erinevate kujude ja kaunistustega. Lisaks sellele leidus pargis draakoneid jms, uhesonaga koike mis asiaatide kultuurile omane. Tana jatkub festival ning ohtu lopus lastakse taevapoole suur ilutulestik.

Ja see on siis momendil koik. Koike head!