Tere koik see pere

Tervitusi koigile kaaskodanikele ja muidumeestele Eestimaal. Pean todema, et moodunud on usnagi kaua mu viimasest postitusest, kuid juhtub ikka, et moningad asjad lihtsalt ununevad. Niisiis, mis huvitavat on mu elus toimunud?

Ulemoodunud nadalavahetus moodus jahivaimus. Hommikul kella kolmest sai ules argatud, soojad riided selga pandud ja traditsiooniline beekon ja muna soodud. Seejarel hupati maasturisse ja sellega edasi teiste jahimeeste juurde. Vaikne hommikune tutvumine ja arutlus ning asusimegi teele jahipaiga poole. Parast tunniajalist autosoitu joudsime aga esimese takistuseni. Tee korval seisis mark, rift suletud. Otsustasime siiski vaadata kuidas joe seisukord on. Meie onneks olid tingimused piisavalt head maasturiga labimiseks. Ei lainudki kaua kuni olime kohal jahipaigas. Kuna siis oli veel kottpime, olime sunnitud aega veetma kuni varajase hommikuvalguseni. Relvad valmis ja koerad roomsad, asusimegi faasaneid ja vutte jahtima. Koertega mehed jagunesid laiali tihedas vosas ja mina koos uhe teise jahimehega jain mooda joekallast kondima. Peaks mainima, et usna jahedavoitu oli joes kondida, kui ohu temperatuur oli 0 kanti ja ega vee omagi sellest palju erinenud. Igal juhul, parast monekumne minuti moodumist kostusid esimesed paugud ja esimene vutt oldi katte saadud. Ja nii siis moodus hommikupoolik, kondides mooda joekallast ja oodates linde, kes poosastes valja aetud. Lounaks oli paike korgel taevas ja ilm soojavoitu, kuigi tuleb todeda, et varasemad vees jalutamised olid varbad ara jaatanud ja neid ei tundnud ma enne ohtut kodus voodisse hupates. Parast lounapausi liitusin ma aga uhe koeraomanikuga ja alles siis nagin ma oiget faasani jahti. Meeletult tihedas aukude ja kraavidega vosas koera jargi lippamine vottis vohmale kull. Lisaks veel koik okkalised poosad ja puud, mis votsid vahel isegi vere valja. Peale raske rabamise labi vosa tuli jargida ka koiki ohutusnoudeid, seda eelkoige, et molemad faasan ja vutt lendavad just just sinu pea kohal. Seega tuleb alati teada, kus teised jahimehed on, sest labi vosa neid naha ei onnestu. Lisaks sellele on tegu aarmiselt kiirete lindudega, kes huppavad poosast valja ainult moneks sekundiks ja siis laskuvad tagasi vossa ja panevad jooksu. Ja koige lopuks, lasta tohib ainult isasfaasanit. Emasfaasani surmamine tahendaks aga mitmesajatuhande kroonist trahvi voi siis kuni pooleaastast vangistust. Vot nii. Aga olenemata koigest eelnevast, onnestus meil usnagi pea saada katte ka uks faasan. Naha saime aga hunnikus faasaneid ja vutte, lihtsalt pihta saamisega polnud alati onne.
Ja nii moodus esimene paev jahil. Ohtu pimeduse saabudes soitsime koju ja huppasime teki alla. Ja jargmine paev saadi ules toustud ei minutitki hiljem kui kell 3 hommikul. Jargides eelmise paeva rutiini asusime teele jargmise jahipaiga poole. Seegi kord joudsime sildini, rift suletud. Seekord ei tundunud jogi sugugi ohutu ja otsustasime paevavalguseni oodata. Esimeste valguskiirte saabudes moistsime, et jogi pole sugugi nii sugav kui esmalt arvasime. Ometi oli tegu usna pehme joepohjaga ja seda labides tuli olla eriti ettevaatlik, et maastur kinni ei jaaks. Onneks laks koik onneks ja usna pea joudsime jahipaika. Kuna eelneval paeval olid koik jahimehed rahule jaanud minu tegevusega, usaldati seekord ka minule relv. Pool-automaat pumppuss. Just selline nagu filmides. Lisaks sellele muretsesin ma eelneval paeval uhe paeva jahiloa. Igal juhul, algas jarjekordne jaht. See kord alustasin ma aga kohe tihnikus, kuid ilma koerata. Mainin jarjekordselt, et ega see jaht mingi lust ja lillepidu nuud kull ei ole. Koigest tunni aja moodudes huppas poosast valja esimene lind. Relv laetud, ohutuslukk maha voetud ja tuld. Oma kogenematuses suutsin muidugi mooda lasta. Ja siis moni sekund hiljem hoikas hostisa, et tegu oli emasega. Moned paevad hiljem mainis host-isa, et oli kohe nainud et tegu emasega, aga kuna too oli laskeulatusest valjas, otsustas host-isa mul lasta tulistada. Sest tihti on just eksimus koige parem oppetund. Paeva moodudes tuli todeda, et kasu oli sellest kull, sest teinegi emane huppas minu ees poosastest valja ja oli kullaltki lahedal. Kuid kuna enne olin olnud lahedal emase laskmisele, panin rohkem tahelepanu linnu tuvastamisele. Tegu oli emasega ja lask jai laskmata.
Keskpaeva paiku kohtusin ka vuttidega. 5 tukki vuristasid minu eest labi nii kiiresti, et joudsin vaevu vaevu relva nende poole suunata kui nad juba tagasi poosastesse laskusid. Ja nii moodus parastlouna. Otsustasime paeva varakult lopetada, sest ilm ei olnud sugugi meeldiv. Vihma sadas kovasti ja kuna tagasiteel tuli joge uletada, ei olnud just koige turvalisem joel kasvada lasta. Siin Uus-Meremaal piisab vaid monest tunnist, et joe maht kahekordistuks.
Viimasel jahipaeval otsustasime aga pardijahile minna. Seda vaid siiski moneks tunniks, sest seljataga oli pikk ja raske faasanijaht. Partidega oli lugu nii, et kui meie otsustasime teha vetsu pausi, tulid pardid ja nagid meid. Ja tulemuseks oli tuhi jahisaagi kott.

Nii palju siis jahist. Koolis laheb hasti, sain hiljuti katte kooli poolaasta raporti ja tuleb todeda, et nii uhket raportit pole ammu nainud. Koik on puha perfektne.
Ja muusikaelu edeneb hasti. Vahepeal on toimunud mitmed kontsertid ja tagasiside on alati olnud udini positiivne. Lisaks sellele alustasin ma oma tanavamuusiku karjaari. Teenistus on vagagi kobe, keskmiselt 180 krooni tunnis. Vot.
Olen tihti moelnud, et koik on kohe kuidagi liiga hasti lainud. Seekord aga sain ka negatiivse kogemuse vorra rikkamaks. Nimelt neljapaeviti kain ujumas ja ulemoodunud neljapaeval varastati ujula riietusruumist tossud ara. Mis omakorda tahendas, et koju tuli lipata paljajalu. Ju siis saingi kulma ja nadalavahetusel jain haigeks. Haigusest pole siiamaani lahti saanud ... Aga see polnud koik. Jargmisel paeval varastati koolikotist mobla ara. Aga eks ikka juhtub. Elu laheb edasi.

See on siis momendil koik. Koike head ja paremat teile!