Tuesday, March 23, 2010

Ja juba ongi loppemas jarjekordne kuu

Tervitusi koikidele blogi lugejatele seal kaugel Euroopas! Loodan, et ilm Eestis on eesoleval suvel sama ilus, kui hetkel siin, sest tana naitas kraadiklaas jarjekordselt ule 25 kraadi nagu ka eile ja veel mitmelgi paeval moodunud kahe nadala jooksul. Ja tegu on siis nende sugisega. Kah sugis utlen ma selle kohta. Aga eks sellega harjub ara. Vot nii.
Igaljuhul, minu elu edeneb sama hasti kui moodunud kuudel. Enesetunne on super, ilm on ilus ja koolis laheb hasti. Kuna viimasest blogi postitusest on moodunud usnagi kaua, ei maleta ma koiki markimisvaarseid sundmusi, kuid meenub siiski midagi millest raakida.
Viimastel nadalavahetustel oleme kulastanud host-isa Shane venda Jasonit, kes elab Christchurchist moned kilomeetrid valjaspool uhes vaikesevoitu, kuid see-eest koduses farmis. Tema pollult leidsin nii monegi tuttava objekti nagu naiteks maasikad ja rabarbarid. Kuid lisaks neile leidus seal ka veidike vooramaid vilju nagu mais ja moned taimed mille sarnaseid minu silmad pole enne veel nainud.
Jasoni farmi alal asetseb ka tennisevaljak, kus on moodunud usnagi mitmed tunnid palli tagudes, mis tuleb muidugi mulle kasuks arvestades seda, et jaatiseid kulub mul paevas vahemalt uks. Lisaks tennisele, Jasoni soogitegemisele (teadupoolest tootab ta kokkana) ja maasikatele on nende farmis uks kihvt vaikemees nimega Riley, kel vanust kaks aastat. Kusjuures, vaikeste laste inglise keel sarnaneb usnagi eesti pudikeelega. Igaljuhul, Riley kutsub mind nimega my hannes, sest johannes on tema jaoks liiga keerukas sona. Nii palju siis sellest.
Moodunud laupaeval kaisime vaatamas romuralli ja ringraja soidu segu, kus autod veeresid ule katuse, suttisid polema jms. Iga kord, kui juhtus moni avarii, hakkas publik meeletult plaksutama ja vilistama. Huvitav spordiala ja momendil on mul tunne, et see oli uks mitmetest kulastuskaikudest tollele rajale.
Ulemoodunud laupaev moodus piljardit mangides, karaoket lauldes ja torti suues, sest oli uhe mu jaapanlasest sobra, Shuto, sunnipaev.
Kuna homme on koolipaev ja kell on juba usnagi palju, hakkan ma oma jarjekordset postitust vaikselt lopetama. Kuid enne veel raagin veidike ka oma muusika elust. Jargnevate paevade jooksul peaksin katte saama baritonsaksofoni, millega asun aktiivselt mangima linnaosa big bandis, mis oma tasemelt pole sugugi kehva.
Samal ajal on Jazz Band lainud iga prooviga aina paremaks ja paremaks. Uks jam teise jarel. On huvitav naha, et mustad muusikud on kordades dissipliinivaesamad, kui eesti muusikud ja seega on proovid vagagi kararikkad, kuid see-eest humoorikad. Kuid kui kord instrumendid katte voetakse, muutub neid umbritsev atmosfaar. Iga loo jooksul on nad hingega asja kallal.
Ja combo edeneb suureparaselt. Nimelt on meil tulemas nii monedki kontsertid jargnevatel kuudel.
Momendil remonditakse ka kooli lindistustuudiot, kuid jargnevate nadalate jooksul peaks koik valmis saama, mis omakorda tahendab, et usnagi varsti voib internetist leida nii monegi lindistuse, kus ka minu kasi on mangus.
Kuid kahjuks pean ma nuud lopetama.

Olge siis tublid ja koike head teile!

Saturday, March 6, 2010

Pole just lihtne leida head pealkirja ...

Oijah, on tunne, et alles eile maandusin Uus-Meremaal. Koik see aeg on moodunud justkui lennates ja jatab mulje, et tegu on uhe fantastilise unenaoga. Kuid see koik on reaalsus. Elu ilma stressita, pingeteta ja muredeta. Pole just eriti tavaline minu kodumaal. Kogu oma koolipolve valtel ei ole ma olnud suur kooli austaja, kuid siin tekib vahel tunne, et kool voiks kesta kogu nadala ja ma kogeksin ikka sama vorratut elu. Igal hommikul arkan ma naeratus naol ja sammun suurema hea meelega kooli poole, nautides paikesepaistelist ilma. Siiamaani olen vaid korra koolipaeva ajal vihma nainud ja seegi ei kestnud vaga kaua. Olen veendunud, et uks soe paikesepaisteline ilm teeb paeva paljugi meeldivamaks.
Vaid vahel harva satub ette moni igava voitu tund, kuid siis proovivad opilased ise teha tundi huvitavamaks. Koik tunnid peale statistika ja algebra mooduvad tihti vesteldes ja arutledes, muidugi teemakohaselt. Opetajate eesmargiks ei ole teha sinust masinat voi entsuklopeediat, sest milleks muidu meile entsuklopeediad? Nende eesmargiks on luua motlev inimene, kes moistab mitmeidki protsesse ja suudab erinevates valdkondades nii monegi motteiva lisada. Ja lisaks oskab teatmeteostes leiduvat informatsiooni kasutada. See ei tahenda muidugi, et koolis ei toimuks oppimist. Toimub kull. Erinevused on lihtsalt selles, kuidas, mida ja kui palju. Muidugi, uks suurimaid eeliseid on see, et opitakse maksimaalselt kuut ainet, mis tahendab, et suure toenaosusega ei teki ulekoormust, isegi seljuhul, kui need kuus ainet on kas sama pohjalikud voi pohjalikumad, kui Eestis.
Lisaks akadeemilisele poolele on koolielu super. Inimesed siin on teistsugused. Nad naeratavad. Kasvoi tanaval jalutades naeratavad vastutulevad inimesed sinule. Pole sugugi paha tunne. Alles moodunud neljapaeval mangisin teaduseosakonna keemia ja fuusika opetajate ja sopradega korvpalli lounapausi ajal. Ja moodunud kolmapaeval kohtusin McDonaldsis uhe rahvusvahelise osakonna tootajaga ja me vestlesime suues burgereid ja friikartuleid. Uhesonaga, koikidel opetajatel on elu ka valjaspool kooli ja nad suhtuvad sinusse kui vordvaarsesse isiksusse.
Ka muusika edeneb suureparaselt. Nii monedki teooria tunnid on mulle vaga kasulikud olnud ja improvisatsiooni opetus koos kumnete jammidega on muutnud minu soolod tunduvamalt meeldivamaks. Klaverimangki edeneb vaikselt, kuid siiski usna vaikselt. Ja kooli jazz band laheb iga prooviga uha paremaks, mis on usnagi loogiline. Varsti hakkavad ka esimesed esinemised kvartetiga ja jazz bandiga (kusjuures, kooli jazz band ei ole paris big band, kuna puudu on kaks trombooni, kaks trompetit ja uks tenor/bariton saks). Samas linnaosa band on taisvaartuslik big band, kus mina hakkan usna varsti bariton saksofoni mangima.

Nuud ka veidi minu tegemistest. Mitmetel ohtupoolikutel olen sopradega manginud jalgpalli voi korvpalli, kord ka vorkpalli. Lisaks sellele on paljud parastlounad moodunud rannas ujudes, mis tahendab, et vaikselt hakkan ma negriidiks muutuma.
Teisipaeval toimus koolis spordipaev, kus igauks kes soovis osa votta, pidi valima kolm spordiala. Mina valisin 100m jooksu, odaviska ja kettaheite. 100 m jooksus sattusin ma kiiremaisse jooksu, kus esimene koht jooksis valja aja 11.21, teine koht 11.54 ja koik ulejaanud peale minu alla 13 sekundi. Minu aeg oli aga 14.35, mis pole sugugi halb. Lihtsalt minu jooksus tundus see kuidagi mannetult aeglane. Kettaheide ebaonnestus mul taielikult kuna ketas lendas ainult 15 meetrit. Voistluse voitja heitis ligi 45 meetrit. Kuid odaviskes saavutasin ma 28m 79cm'ga viienda koha. Kuna tegu oli vagagi tuulise ilmaga ja mul onnestus oda lendu saata tuulevaikuses, oli mul vaike eelis teiste ees.
Eile, ehk siis lauppaeval, kaisin hiina uus-aasta festivalil, kus esinesid paljud hiina paritoluga artistid ja kostus hiina muusika. Kogu park, kus uritus aset leidis, oli kaunistatud imeilusate laternatega, millest enamus olid erinevate kujude ja kaunistustega. Lisaks sellele leidus pargis draakoneid jms, uhesonaga koike mis asiaatide kultuurile omane. Tana jatkub festival ning ohtu lopus lastakse taevapoole suur ilutulestik.

Ja see on siis momendil koik. Koike head!