Elu just kui paradiisisaarel

Tere jalle koigile blogilugejatele. Vabandan kuna pole leidnud vaga palju aega interneti jaoks ja blogi uuendamiseks. Kuid samas, voib-olla ongi nii just ponevam, et korra nadalas voi kahe nadala jooksul uuendan blogi. Sedaviisi on rohkem millest kirjutada ja lugejatel tekib ka vaike ootusarevus. Igal juhul, elu Uus-Meremaal laheb iga paevaga aina paremaks.
Moodunud puhapaeval laksin koos 2 sobraga Sumneri randa (Uhes eelnevas postituses mainisin Samna randa, kuid see oli tingitud minu teadmatusest ja lonkavast inglise keele grammatikast). Jarjekordselt sain kinnitust, et Sumneri rand on koige ilusam rand, mida ma kunagi nainud olen.
Oma luhikese elu jooksul pole ma just tihti kogenud ookeanis ujumist. Ju vast seetottu sattus esmalt suhu ja silmadesse liialt palju vett, mille tulemusena kipitasid silmad tukk aega ja oli tunne, et soon paljalt meresoola. Kuid ligi 2 meetri korgused lained tegid ujumise vagagi meeldivaks. Onnetuseks suutsin ma lasta krabil ennast hammustada nii, et suurest varbast tilkus tukk aega verd ja kondimine oli valusa voitu. Puhapaeva ohtupoolik moodus esmalt sobra juures pitsat suues ja telekat vaadates ja hiljem Art Center'is komoodiat vaadates. Scared Scriptless oli etenduse nimi ja tegu oli Vilde Tee'ga sarnase etendusega. Positiivse ullatusena oli Scared Scriptless aga tunduvalt naljakam.
Jargnenud toopaevad moodusid koolitoo vaimus. Iga paevaga veendusin uha enam ja enam, et koolis olla on tosiselt meeldiv. Eranditult koik opetajad on justkui sobrad, kes suurima heameelega sind aitavad, juhul kui sa hatta jaad, ja kellega voib vestelda ka ainevalistel teemadel. Ah jaa, teise taseme bioloogia vahetasin koige korgema astme vastu kuna opikut sirvides avastasin, et enamus materialist olin Eestis juba labinud. Kolmapaeva ohtul toimus koolis rahvusvahelistele opilastele grillohtu. Pidin todema, et Eesti grillliha on tunduvalt maitsvam kui Uus-Meremaa oma. Samas, see on ainult minu ja koikide teiste Euroopa opilaste arvamus. Kuid uleuldiselt oli grill-ohtu vagagi meeldiv. Kusjuures, grillohtust votsid osa paljud opetajad ja rahvusvahelise osakonna direktor.
Muusika valdkonnast ei olegi vaga palju uudiseid. Kui siis, siis vaikene muusika tundide kirjeldus. Muusika tunnid on vast usna sarnased solfeedso tundidele. Lisaks opitakse ka klaverit mangima, juhul kui soovi on, ja harjutatakse eriala instrumenti. Nii et ole voimatu, et Eestisse naastes oskan klaverit mangida ja muusika teooria valdkonnas olen tunduvalt tugevam.
Ohtud parast kooli moodusid kas sopradega jalgpalli/korvpalli mangides, linnas kaies voi kodus komoodiaid vaadates. Mu host-isal on suureparane DvD ja VHS'i kollektsioon, mis vaarib vaatamist.

Reede ohtul kulastasid meid Shane vanemad. Ei olnud just suur ullatus, et tema ja ta isa huumorimeel on usna sarnased. Seega moodus ohtu naeru seltsis. Laupaeval alustasime jahi ettevalmistamisega. Kaisime poodides ja ostsime koik vajalikud toidud jms. Lisaks leidis Shane mulle uhed oma vanad jahil kaimise jalanoud, mis sobisid mulle peaaegu et ideaalselt. Turvalisuse tagamiseks lugesin ka jahil kaimise ohutusnoudeid jms. Ohtu poole kulastasin ka Christchurchi muuseumit.
Ja siis tana, puhapaeva hommikul, tundub et tulemas on jarjekordne ilus ilm, mis tahendab, et suure toenaosusega lahen ma sopradega randa. Aga eks paistab.

Vot nii!