Hey bro!

Tere,

On moodunud vast liialtki kaua viimasest blogi postitusest, aga mis parata. Elu on olnud rohkemgi kui kiire voitu ja neil uksikutel momentidel, mil midagi tarka teha pole olnud, olen pigem hinge tommanud kui blogi uuendanud. Aga siin ma nuud olen.
Niisiis, koolielu. Punkte juba ule 50ne, seega polegi enam nii kaugel see ihaldatud 80 punkti. Akadeemilise poole pealt tasuks ka mainida, et kodutoo hulk on suurenenud ja labitav materjal tunduvalt raskemaks lainud. Aga eks see ole ikka nii teise poolaasta alguses.
Kool kooliks. Muusika on olnud viimaste nadalate pohiteema. Juuni kuu lopust saadik on bandi proove olnud pea igal parastlounal. Isegi talvevahel tulime mitmel korral kooli et harjutada. Esmalt CPIT Jazz Quest konkurssi jaoks, mis on pohimotteliselt Christchurchi koolide jazz konkurs ja seejarel lounasaare noorte Jazz konkursiks. Parast tunde ja tunde proove saabus esimene konkurs. Konkursist vottis osa ligi 30 bandi, mis jagunesid kahte kategooriasse : combo ja big band. Kuna prooviajast oli puudust tulnud, votsime osa ainult combo voistlusest. Band polnud paha, kuid arenemisruumi oli kullaga. Ka tulemus naitas seda, sest kohaks oli 5s-6s. Ometi saime ulimalt positiivset tagasisidet ja usnagi mitmed pillimehed tulid minu katt suruma ja utlema kui hasti mangisin. Vottis kohe muigama.
Moodusid moned uksikud paevad kuni joudis kohale, et lounasaare konkurss on vaid kahe nadala parast. Algasid loputud harjutamissessioonid. Nende kahe nadala laeks jai 6 tundi puhast harjutamist ja seejarel 3 tundi bandi proovi. Kusjuures, sellest 6st tunnist ligi viis kulusid ainult uhe loo harjutamiseks. Koige mannetum harjutamine kestis aga koigest 3 voi 4 tundi. Aeg moodus justkui linnulennul ja kaes oligi arasoidu paev. Parast 5 tunnist autosoitu joudsime Blenheim'i, mis asub usna lounasaare tipus. Jarjekordselt silmipimestav loodus ja selle talve kohta ka ullatavalt paikeseline ilm.
Minu ja minu bandikaaslaste elu jargneval 6-l paeval moodus eramajas muusika vaimus. Proovid hommikul, parastlounal ja ohtul kui voimalik. Ja tagatipuks unetud ood. Aga mis enamat oodata saad kui elad uhe katuse all 8 saamoalase, 1 maoori, 1 filipiini ja 1 eurooplasega. Kuid proovid ei olnud koik. Iga paev oli vahemalt kaks esinemist. Kas siis veinikeldrites, baarides, pubides voi koolides. Ja korra ka lennuvae baasis. Siinkohal tasub mainida, et rahvas jumaldas meid. Tuli tihti ette, et parast veinikeldris mangimist tousis kuulajaskond pusti ja hakkas loputult plaksutama ja ergutama. Muidugi tagasiside lennuvae baasis ja baarides oli uletamatu. Inimesed tantsid, plaksutasid ja karjusid loputult. Oli omamoodi kahju, et kohtunike ees mangides oli saal tuhi … pole meie trumpkaart tuhjale saalile mangida. Aga sellegipoolest laks koik vagagi hasti.
Kuid see reis ei olnud ainult lust ja lillepidu. Juba teisel paeval mangis meie ainuke trompeti mangija oma huule lohki, nii et verest ei olnud puudust kuskil. Ja ometi ei lopetanud noormees harjutamist ja mangimist esinemistel. Seejarel suutsin mina kulma saada. Valus kurk ja voolav nina pole just koige parem kombinatsioon saksofooni mangimiseks. Ja siis suutis meie sopransaksofoni mangija oma huulele suure villi saada. Moodus veel uks paev ja trompeti mangija jai tosiselt haigeks, nii et ta pidi moningad ohtused mangud vahele jatma. Ja muidugi veel vasimus unetutest oodest, lopututest proovidest ja murest tervise ule. Aga tulemus oli vaeva vaart.

Siinkohal tuleb mainida, et noorte bandide tase on uskumatult korge. Pole mina elu sees uhes riigis nainud nii palju andekaid ja geniaalseid muusikuid. Blenheim'is oli kohal lounasaare 15 parimat bandi. Koige nigelam bandki oleks Eestis vagagi arvestatav, raakimata parimatest bandidest.
Igaljuhul, valja anti esikoht, teine koht ja kaks kuld auhinda, moned hobeauhinnad ja ulejaanud pidid leppima pronksidega.
Meie suureks ullatuseks sai meie big band hobeauhinna. Eelnevate aastate parim on olnud pronks. Kuid see polnud veel koik. Meie Combo sai kuldauhinna, mis tahendas et meie olime lounasaare kolmandad. Loputu room ja kergendus. Olime meie ju koige vaiksem kool ja ka koige vaesem kool konkurensis. Opilasi meil 600 kanti, teistel koolidel tublisti ule 2 tuhande. Tagatipuks sai meie laulja parima vokalisti autasu ja meie trummar parima trummari auhinna. Ja lisaks sai meie trummar stipendiumi Uus-Meremaa parimasse muusikaakadeemiasse. Fantastika!
Koige tipuks valiti meid ja veel kahte bandi gaalaohtul mangima. Kontsert 500 inimese ees oli toeline korghetk. ( Kusjuures, meist kirjutati ka ajalehes, kui koige meeltlahutavamast bandist).

Lahinadalatel lopetame minu loo lindistamise ja seejarel saab muusikast veidike ka kosuda.
Ah ja reedel lahen magedesse suusatama ja Septembri alguses on plaanis Wellingtoni minna.


Igaljuhul, koike head teile!